Minu esimene autosõit ja grillipeod

Täna oli riigipüha nimega Labor Day, mis on septembri esimesel esmaspäeval ja on pühendatud kõigile töötavatele inimestele. Pereisa oli kodus ja mul oli enam-vähem vaba päev. See tähendab, et päeva esimesel poolel üritasin ma töötada, aga siis sain teada, et mul on ka vaba päev ja tegelesin edaspidi enda asjadega. Töötamine ei tahtnudki päeva esimesel poolel eriti õnnestuda, sest pereisa oli kodus, lapsed suured ja iseseisvad ning süüa polnud ka vaja teha, sest sõime grillipeo ülejääke. Mina siiski arvasin alguses, et mul on tavaline tööpäev, sest au pairide käsiraamatus oli kirjas, et au pairidel ei ole riigipühad vabad päevad. Päev möödus mul autosõitu proovides, liikluseeskirja ja auto kasutusjuhendit lugedes ning naabrite juures grilliõhtul käies.

Täna sain esimest korda USA-s ise autoga sõita. Tuli välja, et USA-s sõidavad autod ilma tuledeta. Ma polnud seda varem tähele pannudki. Pereisa ise eelistab siiski tuledega sõita. Auto oli tõesti automaatkäigukastiga nagu mulle oli ette ennustatud. Tegelikult olin selle autoga juba varem tuttav, sest endine au pair sõidab sellega praegu ringi ja selle autoga käisime ka Portlandis ja muudes kohtades. Lihtsalt kirjutada ei ole sellest veel jõudnud. Sõita oli selle autoga väga mugav, kuigi see oli madalam kui mu isa auto ja see oli harjumatu. Automaatkäigukastiga autoga sõitmine tundus nagu mänguautoga sõitmine, sest kasutada oli vaja vaid edaspidi käiku ja tagurpidi käiku. Sidurit ei olnud olemaski, oli ainult suur pidur ja gaas. Mõned käigud olid veel, aga neid polnud praegu vaja kasutada. Sõitsime poiste kooli juurde, poodi ja niisama ringi. Teed on siin päris järsult tõusvad või langevad ja mõtlesin, et päris huvitav oleks siin tavalise käigukastiga autoga sõita, aga see lõbu mulle siin vist osaks ei saa. Pereisa oli nii rahulik ja kannatlik kaassõitja, kui üldse olla saab ja ta jäi mu sõiduga igal juhul rahule. Edaspidi hakkab endine au pair mulle marsruute õpetama. Tankimine on Oregonis seadusega nii, et tankla töötajad tangivad ja ise ei pea autost välja tulema. Oregon ja New Jersey pidid olema ainukesed osariigid, kus tankimine niimoodi käib.
Oregoni liikluseeskirja sai muide tasuta ja selle eest ei pidanud maksma ja tegemist on väga mõnusa ja lugejasõbraliku raamatukesega.

Õhtul käisime naabrite juures grilliõhtul. Naabrid ei elanud kohe meie kõrval, aga tegemist oli pereisa töökaaslase ja tema naisega. Neid "naabreid" olin juba laupäeva õhtul näinud, sest meie pool oli grilliõhtu, kuhu olid kutsutud pere naabrid ja sõbrad, et ma nende kõigi ja nende lastega tuttavaks saaksin. Need grilliõhtud on siin olnud sellised, et iga pere toob omalt poolt mingi toidu või joogi ja pärast ühiselt koristatakse ka. Lihtne ja mugav. Pilte mul kahjuks toitudest ei ole. Nendest kolm grilliõhtut (esimene oli New Jerseys au pairide koolis) on olnud selle poolest sarnased, et grillitakse kotlette ja vorste burgerite ja hot dogide jaoks. Igaüks võtab burgeri kukli või hot dogi saia ja paneb sinna vahele kotleti või vorstikese ja muud endale meelepärast. Need kotletid on kõigil kolmel korral olnud ühesugused - liiga suured ja maitsetud., kuigi vähemalt pereisa tegi kotletid ise hakklihast kodus valmis. Tundus, et sinna polnud üldse soola ega pipart pandud. Kummaline!

Väike ülevaade toitudest, mis naabrid olid tänasele grilliõhtule kokku toonud:

• juba mainitud burgerite ja hot dogide materjal (saiad, kotletid ja vorstid, salat, ketšup ja sinep, sibul, tomat, juust jne.) - mulle on alati sinep meeldinud, aga millegipärast pole ma seda kunagi eriti söönud. Siin olles olen hakanud rohkem sinepit kasutama.
• porgandi ja selleri ribad ning tortilla krõpsud dipikastmega - siin USA-s olles olen vist peaaegu iga päev sellerit söönud. See tundub vähemalt sellele perele ja nende naabritele meeldivat või ongi seller USA-s selline populaarne köögivili.  Tortilla krõpsud on sellised mehhikopärased maisikrõpsud. Eestis müüakse neid ka ja mulle pole need kunagi meeldinud. Alguses USA-s olles ka ei meeldinud, aga nüüd on meeldima hakanud. Võib-olla oli selles osa endise au pairi tehtud dipikastmetel, mis olid väga head. Üks dipikaste oli spinati ja mingisuguse juustuga ja teine sibula ja seentega. Pean küsima retseptid, sest nii häid dipikastmeid pole ma varem saanud. Tänasel grilliõhtul olid tortilla krõpsud süsimustad ja ereoranžid. Ei näinud eriti söödavad välja, aga must ja oranž on ühe Oregoni ragbimeeskonna tunnusvärvid ning arvatavasti sellepärast olid müügil sellised mürgise välimusega krõpsud;
• kartulisalat ja veel mingi makaronide ja ananassiga salat - kartulisalat on siin lihtsalt hakitud keedukartul segatud majoneesi ja hapukoore või ei tea millega. Ma ei armasta seda salatit kohe üldse, aga see on grillipidudel alati olemas olnud;
• kahte erinevat sorti suvikõrvitsa leivad - need nägid välja nagu eesti leivad! Alguses arvasin, et ongi, aga siis öeldi, et suvikõrvitsa leivad. Õnneks ma otsustasin leivasöömise pärastiseks jätta ja ei ladunud enda leivaviilude peale soolaseid katteid, sest tuli välja, et tegemist on magusate küpsetistega! Väga maitsvad olid ja tahan ise ka suvikõrvitsa leiba teha nüüd. Endine au pair rääkis, et tema ema teeb suvikõrvitsatest ka Nutella moodi saiamääret ning muid põnevaid asju ja keegi ei saa arugi, et põhikomponent on suvikõrvits!
• puuviljasalat;
• mingisugune rabarberi ja marjadega kook;
• limonaadid ja mahlad - mulle väga meeldib siinne limonaad, mis nagu ilma gaasita magus sidrunimahl koos viljalihaga. Kõlab igavalt, aga maitseb väga hästi. Panin varem blogisse pildi ka enda vaarikalisandiga limonaadist, mida umbes nädal aega tagasi jõin. Limonaadiks (lemonade) nimetatakse siin just sellist ilma gaasita sidrunimaitselist jooki. Kihisevaid mulliga jooke nimetatakse soda. Kloorimaitselist vett ma siin siiski jooma ei pea, sest pere külmkapil on mingi veefilter ja külmkapi kraanist saab normaalse maitsega vett.

Tunnen, et nii mõnigi tähtis asi ununes kirjutamata, aga eks jõuab. Toitudest tuleb pilte ka millalgi.