Aastavahetus

Piltidele klikkides näeb suuremalt. Mingi nipiga peaks nägema ka originaalsuuruses ehk väga suurelt (parem klõps jne).

Aastavahetust tähistati üsna tagasihoidlikult. Eelmine au pair ja pereisa kokkasid terve päev. Minu jaoks köögis ruumi ei olnud ja mulle mingeid ülesandeid ka ei antud ning nautisin vaba aega. Tehti mitu erinevat dipikastet, igasuguseid erinevaid küpsiseid ja oligi vist kõik. 

Aastavahetuse toidud: ise küpsetatud leib (üleval keskel) mitme erineva isetehtud maitsevõiga (pole pildil näha),  viineripirukad (üleval vasakus nurgas), maisikrõpsud (suures metallkausis) isetehtud lõhe-dipikastmega (all keskel) ja spinati-artišoki dipikastmega (viineripirukatest allpool). Need mustad pallikesed pildi keskel on ingver šokolaadis - isa oli neid soovitanud, juhtusin ise ka neile ühes poes peale ja panin pereisale jõulupaki sisse. Kõik toidud olid ülihead.

 Pereisale meeldib igasuguseid leibu küpsetada. Selle spinati-artišoki dipikastme leidsin ka Applebees restorani menüüst! Applebees on vist mu lemmikrestoran nendest, kus seni käinud olen, aga pole sellest veel kirjutanud. See on ülihea dipikaste ja võin retsepti jagada. Selliseid viineripirukaid nagu pildil kutsutakse "pigs in a blanket" ehk põrsad teki sees. Võib-olla on mingi täpsem eesti keelne nimetus neile, aga mulle olid need uued asjad.

Kahte erinevat sorti küpsised (vasakul), mingisugused kolmnurksed magusad küpsetised ja punasel alusel mingid poest ostetud küpsetised, mis ei olnud eriti head. Kõik muu oli üli hea. Need šokolaadinööbiga küpsised olid maapähklivõi maitselised ja pärast sõime veel isetehtud maapähklivõi trühvleid ka, aga neid pole pildil. Maapähklivõi on siin üldse populaane toiduaine. Mitut erinevat sorti limonaadi on ka tagaplaanil näha. 

Õhtul tulid külalised - Eric ja Paula oma lapsega, üle tee naabrid oma lastega ja oligi seltskond koos. Sõime ja jutustasime natuke. Siis hakkasime lauamänge mängima. Enamus seltskondlikke koosviimisi ongi siin USA-s ongi sellised olnud, et alguses süüakse ja jutustatakse ja seejärel läheb lauamängude mängimiseks. Nii oli tänupühadel ja jõulude ajal Ericu ja Paula juures, Seattle'is pereisa sõbral külas olles ja nüüd aastavahetuse peol ka. Kusjuures kõige esimesel korral (tänupühade ajal Ericu ja Paula juures) oli see minu idee, et võiks midagi mängida. Edaspidi on see juhtunud erinevates seltskondades ja ilma minu algatuseta. Mina sain selleks vist inspiratsiooni pühapäevakooli matkast, sest seal me mängisime igal õhtul mänge. Aastavahetuse peoks ostis pereisa ühe mängu, mida Seattle'is mängisime. Naljakas oli see, et ma olin seda mängu varem poes vaadanud ja mõelnud jõulukingiks osta lastele, aga otsustasin teiste mängude kasuks. Eric ja Paula tõid peole enda lemmikmängu, mida olime nende pool alati juba mänginud ja üle tee naabrid tõid ka ühe mängu. Kusjuures kellelegi polnud öeldud, et nad mängu kaasa võtaks. Mulle meeldis kõige rohkem üle tee naabrite toodud mäng, kus küsiti üks küsimus, kõik said paberilipiku ja pidid sinna kirjutama vastuse. Seejärel korjati lipikud kokku, üks inimene luges kõigi vastused ette ja pidime arvama, et kes mida kirjutas. See käis järjekorras, õigete vastuste eest sai punkte. Ei hakka kõiki reegleid lahti kirjutama, aga kes tahab täpseid reegleid, küsige ja kirjutan. Mulle meeldis see mäng, sest see oli hea moodus üksteist rohkem tundma õppida ja nuputada, kes võiks mida vastata. 

Üle tee naabrid tegid meie pool Pina Coladat. Seda tegid seda eelmisel külaskäigul ka. Eelmine kord ma ei maitsnud, aga seekord proovisin ära. Kõik kiitsid, jõid lõpuni ja võtsid juurdegi, aga mul läks ainult paar sõõmu alla. Ei olnud kange, vaid mulle lihtsalt ei maitsenud. Mulle jääb ikka võõraks, mis võlu inimesed alkohoolsetes jookides leiavad. Üks vein küll maitses, mida mõni nädal tagasi proovisin. See oli Oregoni vein ja ma arvan, et valge. Ma ei uurinud, et kas magus või milline, aga maitse järgi ütleks, et hapukas ja kuiv. Mind ennast üllatas, sest hapu ja kuiv ei kõla just eriti maitsvalt. Eelmine au pair ja pereisa arutasid, et mille kõrvale see vein hästi sobiks ja arvasid, et kana kõrvale. Ehk annab see veinisõpradele mingi ettekujutuse, milline see vein võis olla. 

Lõpuks jätsin teised alla lauamänge mängima ja kolisin üles enda tuppa, et vanavanematele helistada. Kuulsin, et mõni naabruskonnas lasi natuke rakette ka väljas, aga need olid üksikud paugud. Viis minutit enne südaööd kolisin tagasi alla, et näha, mis toimub. Kõik valmistusid telekast NYC aastavahetust vaatama ja lastešampust jooma. NYC-s oli aastavahetus juba kolm tundi tagasi ära olnud, aga seda näidati uuesti, et ka meie ajavööndi järgi oleks. Ma ei tea, aga arvan, et see oli üks Oregoni telekanalitest. Oregonis ja järelikult igas osariigis on eraldi kohalikud telekanalid. Aastavahetuse puhul jõime kõik lastešampust. Mingit täiskasvanute jooki ei olnud olemaski. Telekast näidatav NYC aastavahetus üllatas sellega, et ilutulestikku peaaegu ei näidatudki. Kesköö momendil loeti telekas sekundeid aastavahetuseni, näidati tänavatel olevat rahvast ja nende peale sadavat värvilisi paberiribasid. Ligi minut peale kesköö algust näidati hetkeks ilutulestikku ka - telepildi põhjal ei olnud midagi erilist. Isegi Tartus on vähemalt viis korda rohkem ilutulestikku (eelmise aasta kogemuse põhjal). Teised ütlesid, et NYC kohal ei saaks teha ilutulestikku turvalisuse tagamise tõttu ja ilutulestikku tehakse alati Hudsoni jõe kohal. Mõtlesin veel, et kas nii väike ilutulestik on kuidagi orkaan Sandyga seotud ja nad ei taha sellepärast kulutada raha ilutulestiku peale või ongi alati nii. Igasugused staarid andsid ka oma kontserte ja seda näidati telekas. See oligi aastavahetuse programm. See Korea sensatsioon Psy oma Gangnam Style looga oli ka kohal ja pidevalt telepildis. Tema video oli esimene, mis YouTube portaalis kogus miljard vaatamist.

Siis oligi pidu läbi ja kõik läksid koju. Ma pesin nõud ära, aga õnneks midagi eriti pesta ei olnud ja enamus asju sai nõudepesumasinasse anna.

1. jaanuar oli ilus päikesepaisteline päev ja katusel oli terve päev kerge härmatis. Üldiselt on selliseid päikeselisi päevi talvel harva. Suved pidid aga alati sellised olema, et vihma terve suve jooksul üldse ei saja ja muru kuivab pruuniks. Huvitav on Oregoni või siinse piirkonna juures ka see, et kunagi ei ole äikest. Pereisa ütles, et tema siin elatud 16 aasta jooksul on võib-olla korra või kaks äikest olnud.