Saturday, January 26, 2013

3 esimest küsimust


1) Vasta kiiresti ja mõtlemata: Sinu esimesed ägedad muljed Ameerikast, millised need olid?
Kõige-kõige põnevam oli kahtlemata Eestist USA-sse reisimine ja esimesed päevad siin (New Jerseys au pairide koolitusel ja NYC ekskursioonil). See oli nii põnev, sest oli raske ette kujutada, mis mind täpselt ees ootab. Juba lennukiga sõitmine oli põnev. Mõtlesin kogu aeg, et huvitav milline seal USA-s siis on, mida me au pairide koolitusel tegema hakkame, milline NYC on, milline mu pere ja lapsed on. Au pairide koolituse lõppedes olin isegi natuke kurb, sest teadsin, et kohe varsti saab mu viimane küsimus (milline on pere ja lapsed) vastuse ja algab tavaline elu. Ma olin nendega muidugi rääkinud Skype-s, aga ikka oli raske ette kujutada, et milline mu elu seal nendega olema hakkab. Nüüd tagasi mõeldes on ka natuke kurb. USA-sse reisimine ja esimene nädal siin oli kindlasti mu elu üks kõige põnevamaid aegu.

Nendest esimestest ägedatest muljetest olen plaaninud alati eraldi postituse teha... paljust oleks kirjutada.

2) Kui tihti on Ameerika koolis lastevanemate koosolekud? Kas ka Sina au pairina neist osa võtad ja õpetajatega räägid? Mis on Eesti ja Ameerika kooli ühed suurimad erinevused Sinu meelest?
Minu teada ei ole seni olnud ühtegi lastevanemate koosolekut peale selle ühe, mis oli kooliaasta alguses ja kus mina ka käisin. Ma käisin koolis päris ammu ja ei saa vist võrrelda praegust Eesti põhikooli ja USA oma, sest minu kogemus jääb kümne aasta taha.

Üks erinevus on kindlasti see, et pooled õpetajad olid mehed ja üldse õpetajad olid enamuses noored (umbes minuvanused) või keskealised.

Teine erinevus on see, et on levinud koolibussid, mis lapsi kooli ja koju sõidutavad.

Kolmas erinevus on, et koolitoit on Eestiga võrreldes kehv. Iga päev on täpselt sama koolitoit ja valida saab ainult mingisuguse hiina toidu ja tacode vahel. Nooremale ei meeldi seened ja seetõttu sõi ta iga päev lõunaks tacosid, sest hiina toidu sees olid alati seened. Me pakime nüüd pooltel päevadel lastele ise lõuna kooli kaasa, et oleks vaheldust.

Ma ei tea, kas see on nii ainult nende koolis, aga iga päev on täpselt sama tunniplaan: matemaatika, loodusteadused (science), kehaline kasvatus, muusika ehk pillimängu tund (üks mängib viiulit ja teine trompetit), inglise keel (language arts). Midagi oli vist veel, aga ei mäleta. Iga päev täpselt samad tunnid samas järjekorras. Ühtegi võõrkeelt nad ei õpi. See on noorema poisi tunniplaan. Vanemal on terviseõpetus ka ja võib-olla veel midagi erinevat. Ma ei pea kunagi vanemat poissi kontrollima ja seega ei tea rohkem hetkel.

Need olid sellised suuremad erinevused, mis praegu meelde tulid. Erinevusi oli muidu veel.

3) Sinu piirkonnas oli vist ka üks poiss au pairiks. Ka soled tema muljeid oma tööst ja tema perekonnast kuulnud? Mis on Sinu meelest poiste eeliseks au pairiks olemisel?

On küll üks poiss, Damien Prantsusmaalt. Ma nägin teda ainult New Jerseys au pairide koolitusel ja nüüd pole enam näinud. Tema muljetest midagi ei tea peale Facebooki fotoalbumi ja postituste. Tundub, et tal on kõik hästi. Viimati postitas ta, et mängis Portlandis kasiinos 100 dollarit maha ja ei võitnud midagi. Halloweeni ajal postitas ta pildi enda kostüümist - ta oli Harry Potter. Ta nii hästi sobis sellesse rolli. Ta on välimuselt täpselt Harry Potter, eriti prillidega. Tundub selline täitsa korralik poiss.

Mõni nädal tagasi saabus veel teinegi poiss Portlandi - Pierre, samuti Prantsusmaalt. Temaga pole veel kohtunud, aga rääkisin Facebookis. Ta ütles, et tal on muidu kõik hästi, aga rahakott varastati ära. Kui ma uurima hakkasin, et kuidas see juhtus, siis ta rääkis, et see juhtus ööklubis. Ta kahtlustas, et keegi oli talle midagi joogi sisse puistanud kui ta WC-s käis ja enda joogi valveta jättis. Rahakoti puudumise avastas ta siis, kui tahtis sigarette osta. Ta ütles, et on iga õhtu pidutsemas käinud.

New Jerseys koolitusel nägin veel mõndasid poisse.

1 comment:

  1. Aitäh selle lugemise eest! Pisut üllatas, et Sa ei maininud oma esimeste muljete sees, mida äkki ja kohe kirja panna, punaseid mägesid, mida Arizona lennujaama aknast nägid. Mulle jäi mulje, et said USA siselennul kohe matsuga kätte arusaamise USA suurusest ja selle osariikide erinevusest. :) Ja tundub, et koolitoidu koha pealt ei ole meil vaja kohe üldse nuriseda. Sa peaksid sellest mingi artikli kirjutama näiteks oma kunagise kooli lehte või midagi sellist. Igal juhul oleks see huvitav lugemine, arvan. Ja muidugi võõrkeeleõpe ka. See on järelikult midagi, mida meie lapsed saavad rohkem. Ja nii juba ammusest ajast. Mõnikord vähem, teinekord rohkem, aga eestlased ei ole ilma võõrkeele õppimiseta pääsenud. Vähemasti oleme põlvest põlve aimduse saanud, mida üks võõras keel endast kujutab; et maailmas ainult oma keelega hakkama ei saa ja võõras keel võib meie omast olla ikka väga erinev, kuid samas huvitav jmt. Ei tea muidugi, aga meie lapsed vist on võõrale keelele ja võõras keeles kõnelejate suhtes ka avatumad? Valmisolek võõrast keelt õppida on vist suurem? Või kuidas Sulle tundub? Veel tundub mulle , et praegu vist on ettekujutus, et maailmas saab hakkama inglise keelt osates? Mina mäletan, et meile räägiti omal ajal, kuidas terves maailmas saab asjad ära ajada vene keele abil. Ega me seda uskuda ei tahtnud, aga no nii räägiti. Samas ei saanud me ainuüksi juba NSV Liidu piires reisides näiteks Leedus ainult vene keelega hakkama, sest leedukad andsid venekeelsele küsimusele leedukeelse vastuse. Väljapääs oli selles, et enne küsisime siis eesti keeles, andes märku, et me oleme eestlased, siis küsisime sama asja vene keeles üle ja siis saime ka vene keeles vastuse. :D Millegi pärast oli õppeprogrammis siiski sees ka kas inglise või mõnes koolis saksa keel teise võõrkeelena. :) Paraku keeleõppes jäi inglise ja saksa keele koha pealt praktika, sh kuulamise praktika väheseks ja nii meie põlvkonnast väga suur osa on koolis õpitu unustanud.

    ReplyDelete