Tänupüha
Peaksin kirjutama tänupühadest, mustast reedest, enda sünnipäevast, aga ei ole üldse tahtmist. See on liiga suur töö. Ütlen lihtsalt, et kõik läks väga hästi ja väga lõbus oli. Tänupühadel olime Ericu ja Paula juures ja seal oli väga palju süüa. Näiteks magustoiduks olid nad teinud 5 erinevat kooki ning lisaks veel jäätis, kuigi sööjaid oli ainult seitse. Ma viisin enda marineeritud kõrvitsad ka külakostiks. Need on kõigile alati meeldinud. Eestipärast kõrvitsasalatit olen pakkunud juba au pairide Halloweeni peol, naabrite juures Halloweeni peol, Peggy juures külas käies (seal oli väike kokkusaamine ja ühine lõuna) ning nüüd Ericu ja Paula juures. Kõigile on alati meeldinud, küsivad retsepti jne.
Must reede
Mustal reedel ma poodides ei käinud. Ei viitsinud ja polnud "kodutööd" ka ära teinud. Nimelt soovitati enne musta reedet poodides käia ja meelde jätta, kus need asjad on, mida ma osta tahan. Muidu mustal reedel on pood rahvast täis ja pole eriti ruumi liikuda ega otsida midagi. Ei viitsinud jamada sellega. Internetipoodidest küll ostsin endale mõned asjad. Must reede jätkus osades poodides terve nädalavahetuse ja veel esmaspäeval ka, aga peamiselt internetipoodides ainult. Mulle must reede eriti ahvatlevana ei tundunud vist ka sellepärast, et nagunii on pidevalt igasuguseid allahindlusi, sooduskuponge jms. ja ma käin nagunii ainult odavates poodides. Eriti ei olnud mingeid soove ka. Sooduskupongid on USA-s väga levinud asi. Neid tuleb iga päev postiga, neid saab internetist välja printida, saab niisama teatud kohtadest võtta kataloogidena. Isegi ühe toidupoe ostutšeki tagaküljele on prinditud sooduskupongid. Ükskord, kui Francese pool käisin, siis tal oli kodus hästi palju ostukotte (toidupoodidest peamiselt vist) ja ta ütles, et ta sai enam-vähem pooled asjad niiöelda tasuta, sest ta oli terve päev kupongeid otsinud, et kõike võimalikult soodsalt saada.
Minu sünnipäev
Sünnipäeva puhul tehti mulle väga ägedaid üllatusi pere ja Francese poolt. Pere käest sain jäätisetordi ja kinkekaardi, mida saab peaaegu kõikides poodides kasutada (sama hea kui raha põhimõtteliselt). Sain küünlaid puhuda tordi pealt ja noorem poiss mängis mulle trompetil sünnipäevalaulu jne. Frances oli korraldanud mulle koos piibliuurimise lauanaabritega ka päris suure üllatuse, millest peaks eraldi kirjutama, sest kirjeldus läheks pikaks. Pühapäevakooli seltskond tegi mulle ka ühe väikese naljaka üllatuse sünnipäeva puhul.
Hakkasin uuesti trennis käima
Ma hakkasin uuesti jõusaalis käima. See oli vahepeal täiesti unarusse jäänud. Jõusaalis oli kaal ja otsustasin ennast kaaluda, et näha, kas USA-s elamine on kaalu lisanud. Minu üllatuseks olin kaalus alla võtnud. Olin 135 naela ehk 61 kilogrammi. Varem olin umbes 63 kilogrammi. Samas see oli arvatavasti lihaste arvelt, sest ma olin nõrgemaks jäänud, kui Eestis olles. Painduvus on ka väiksemaks jäänud.
Lähen varsti kooli
Alates sellest esmaspäevast saab hakata registreeruma talvesemestri ainetele ja ma kavatsen ka nüüd hakata koolis käima. Jaanuaris algab talvesemester.
Muud tegevused
Veel olen plaani võtnud piibli läbi lugeda. Varem ei viitsinud eriti süveneda piiblisse ja lugesin ainult üksikuid peatükke, mis mulle huvitavad tundusid. Nüüd pühapäevakoolis olen kuulnud rohkem ka ülejäänud piiblilugudest ja need on hakanud mulle huvi pakkuma. Lisaks sellele on mul veel paar raamatukogust võetud raamatut pooleli. Olen selline igav inimene, tulen USA-sse ja nüüd istun siin ja teen samu asju, mida saaks Eestis ka teha - raamatuid lugeda ja trennis käia. Hahaa. Mul oli Eestis olles väike nimekiri asjadest, mille tahaks ära õppida või teha, aga ei leidnud kunagi aega. Nüüd ma siis teen neid asju.
Minu kõige põnevam osa USA-kogemusest
Minu arvates kõige põnevam osa minu USA kogemusest oli esimesed kaks nädalat siin - USA-sse sõit, au pairide koolitus ja esimene nädal Salemis pere juures. Siis oli kõik uus, põnev ja avastamata. Lennukisõit USA-sse oli vist kõige põnevam kogu reisi juures. Siis oli nii palju teadmatust, et milline USA on, kas igasugused kuuldud jutud vastavad tõele, mis au pairide koolitusel juhtuma hakkab, milline pere on, millised lapsed on jne. Nii põnev oli. Igatsen seda elevusetunnet natuke. USA elu muutus üsna harjumuspäraseks vist juba esimesel kuul. Seda poleks arvanud, sest siin on nii paljud asjad teistmoodi ja endiselt jätkub avastamist. Asi vist selles, et olen ära harjunud, et asjad on teistmoodi. Väga palju on tuttavat ka. Paljud asjad, mida arvasin ainult Eestis olevat, on siin ka olemas. See on vahest väike pettumus, et ei olegi Eesti asi, vaid USA-s olid need asjad tõenäoliselt esimesena. Nendest asjadest on plaanis ka kirjutada, praegu on pea üsna tühi selle koha pealt.
Mida ma Eestist taga igatsen
Eestist igatsen väga taga enda väikesi sugulasi ja vanavanemaid. Ma ei helista eriti ega võta ühendust, aga mõtlen teie peale iga päev. Olen leidnud mitmeid erinevaid võimalusi odavalt Eestisse helistamiseks, aga pean võrdlema neid erinevaid võimalusi ja midagi välja valima. Eesti loodust igatsen ka taga. Eesti loodus on kuidagi oma ja tuttav. Siin on kõik võõras. Siinsed taimed, linnud, loomad on kõik enamjaolt mulle tundmatud ja ei ole sellist "oma" tunnet. Ma teadsin juba Eestis olles, et mida ma taga hakkan igatsema ja olin natuke kurb. Teadsingi õigesti ette. Eesti toite eriti taga ei igatse, sest saan siin ka neid toite teha. Kukeseeni igatsen küll. Sealhulgas seenel käimise võimalust. Eelmisel nädalal ühes itaalia restoranis oli mu kana-seene pasta sees teiste seente hulgas ka mõni üksik kukeseen! Kukeseenejahu on mul ka siin USA-s olemas - see, mille ma Eestist perele külakostiks kaasa tõin. Neid asju on vist veel, mida natuke igatsen, aga ei tule praegu meelde.
Koolibrid
Loodusega seoses tuleb meelde, et suve lõpus lõikas pereisa viinamarjataimed maha ja tegi koolibride toidumaja koolibritele nähtavaks. Sellest ajast saati on iga päev koolibreid näha olnud. Mul on pilte ka ja video, aga pole postitanud kuhugi. Need koolibrid on alati sellised hallikad, aga mõni päev tagasi nägin tumedamat ja punase pealaega koolibri. See oli väike üllatus.
Novembrikuine ilm
Ilm on siin vihmane ja jahe. Puud veel lehtedest paljad ei ole. Ühel hommikul oli väljas härmatis. Mina kannan hommikuti jopet ja vahest ka kindaid, aga päeva poole piisab lihtsalt dressipluusist. Poisid käivad enamuse ajast lihtsalt T-särgi väel.
Mina oma abikaasaga kasutame Skype'i, maksad 9.99 v'i 10.99 kuus ja helistad ükskõik kuhu maailmas ja räägid palju tahad.
ReplyDelete