Gerli kirjutas enda blogisse üles 18 tähelepanekut USA-st. Kopeerisin need siia ja panin alla juurde enda kommentaarid. Gerli postituse võib leida ka siit: http://gerliusas.blogspot.com/2013/08/paar-paeva-zuri-hotellis-lisa.html
1) Pärast telesarja algusmuusikat tuleb alati reklaam.
Ei ole tähele pannud. Ei mäletagi, millal viimati telekat vaatasin, kahjuks.
2) Telefoninumbrid on näiteks 1-800-FOTO ja kui helistad, kirjutad saajaks samamoodi ning sõna foto muutub numbriteks automaatselt.
Mulle tekitas see alguses segadust. Tegelikult väga lihtne süsteem. Nimelt kui vaadata enda mobiili klaviatuuri, siis igale numbrile vastab 3 tähte tähestikust. Näiteks number 2 all on ABC, number 3 all DEF jne. Kui telefoninumber on 1-800-FOTO, siis vajutad tähtede asemel neid numbreid, mille all need tähed on. Näiteks 1-800-FOTO oleks 1-800-3686. Firmad teevad vist nii, sest 1-800-FOTO on lihtsam meelde jätta klientidel, kui 1-800-3686.
3) Poes ei pea kilekotti ostma, enamikes poodides on ka pakkijad olemas, nagu meil nt Stockmanni hulludel päevadel.
Tõsilugu. Samas kui ma Kalifornias käisin, siis seal olid kilekotid keskkonna huvides keelatud. Ma ei tea, kas terves Kalifornias või ainult suurlinnades. Igaljuhul kilekotti poest ei saanud ja isegi juurviljade ja puuviljade pakkimiseks ei olnud kilekotti. Ma ei saanudki aru, et mis nende juurviljade ja puuviljadega teha. Ladusin niisama lahtiselt korvi. Võib-olla pidi ise mingi koti kodust kaasa võtma. Siin Oregonis on ka teatud keskkonnasõbralikud poed, kus ei ole kilekotte.
4) Punasega saab paremale pöörata, vahel harva on liiklusmärk, mis seda keelab.
Jaa. Ühesuunalisele teele võib ka punasega vasakule pöörata. Ma ei tea, kas see on nii ainult Oregonis või mujal ka. Siin on vahest selline tunne, et pooled teed on ühesuunalised. Salemi ja Portlandi kesklinnas ongi vist enam-vähem kõik teed ühesuunalised.
5) Kui ringile suundub suurem tee, kui ringil olev, peab ringilolija teed andma.
Ei olnud kuulnudki. Ringteid ei ole siin praktiliselt üldse. Portlandis olen kahes kohas näinud. Üks oli selline imepisike ring, mis peaaegu ei olnudki ring. Teine oli suurem kahe sõidureaga ring.
6) Liiklusmärgid on sõnade, mitte piltidega.
Nii ta on! Kõik on väga puust ja punaseks tehtud sõnadega.
7) Poes olevatele hindadele lisandub kassas tax (ainult viies osariigis ei lisandu: Alaska, Delaware, Montana, New Hampshire, ja Oregon).
Jee, Oregon!
8) Toas käiakse jalanõudega, kui külalised tulevad, väga tihti käiakse ka niisama-
Meie majas ei käida jalanõudega ka mitte külaliste tulles. Muidu paljudes kodudes käiakse küll jalanõudega toas, aga osades kodudes on veel olnud ilma jalanõudeta.
9) Iga infotelefon vastab inglise ja hispaania keeles.
Jaa. Hispaania keel on siin vist umbes sama populaarne, kui Eestis vene keel.
10) Juuni 2012 seisuga on Ameerikas 18 590 McDonaldsi, see teeb ligi 365 McDonaldsit ühes osariigis. (Eestis on 10 McDonaldsit).
Ei oska kommenteerida. Muidu McDonalds-id ja muud kiirtoidukohad on iga nurga peal. Neid on väga-väga palju erinevaid.
11) Ameerikas on drive-in pea kõigel - pangad, poed, apteegid, restoranid, tanklad. On isegi restoran nimega "Sonic," mille puhul pargid autoga ja sööd kohapeal, tellides aparaadist kogu aeg juurde ning teenindaja toob.
Jah, kuigi samas mitte ehk niiväga kui Gerli kirjutatust välja võib paista. Või siis Oregonis ei ole. Mina tean drive-in pangaautomaate, drive-in postkaste, drive-in-iga apteeke, ühte drive-in restorani, mis pole kiirtoidurestoran. Tanklad on Oregonis kõik drive-in, sest ise tankimine pole lubatud ja sinu eest tehakse kõik ära. Ulatad ainult pangakaardi läbi autoakna. Mõnes kohas peab PIN-i sisestamiseks siiski autost välja tulema. Sularahas maksmiseks tuleb ka tanklasse sisse minna. Võib-olla Ohios on drive-in-id siis rohkem levinud.Seda Sonic restorani olen isegi näinud, aga pole kunagi käinud seal. Ei teadnudki, et seal selline süsteem on!
12) 66% ameeriklastest on ülekaalus
On ka või? Raske uskuda, peab järele uurima, aga samas täitsa võimalik. Tänavapildi järgi vaadates küll ei ütleks, et nii hullusti on. Kusjuures lugesin hiljuti, et Mehhiko edestas hiljuti USA-d ülekaaluliste inimeste rohkuse või osakaalu poolest. Neid riike olevat veelgi, kus on tegelikult ülekaalulisus veel suurem probleem, kui USA-s.
13) Ametlikult ei ole Ameerikas riigikeelt, aga inglise keel on enimräägitud ning kasutusel ka valitsuses
On ka nii või? Peab üle kontrollima.
14) 27% ameeriklastest ei usu, et inimene on kunagi Kuul käinud
Need on need vandenõuteoreetikud ja teatud usklikud vist?
15) Ameerikas on 259 032 km kiirteid
Tore teada.
16) 1971.a keelati USAs ära suitsureklaamid. Peab tunnistama, et ise ei märganudki, et neid ei ole.
Veel toredam teada. Polnud ise ka märganud seda. Samas seda olin küll märganud, et suitsetamine ei paista siin nii levinud, kui Eestis.
17) Väikseim osariik kannab pikimat nime (State of Rhode Island and Provindence Plantations).
Huvitav, mitu McDonalds-it seal on.
18) Ameerika rahvustoidud on hot dog, õunapirukas, hamburger ja röstitud kalkun.
Kalkun on siin jah eriti populaarne. Mulle niiväga ei meeldi. Kana meeldib rohkem.
Tuesday, August 13, 2013
Saturday, July 13, 2013
Reisimuljeid kõrbest ja metsast
Üks asi, mida ma ei teadnud enne Kalifornias käimist - Lõuna-Kalifornia (see Los Angelese ja San Diego piirkond) on põhimõtteliselt kõrb!!! Sõitsime öösel bussiga San Franciscost Los Angelesse ja sellepärast maastiku muutumist ei märganud, kuigi ma eriti magada ka bussis ei saanud. Kui olime mõne tunni tee kaugusel Los Angelesest ja hommikul valgeks läks, siis nägin, et ümberringi pole eriti midagi! Ainult autotee ja mägine maastik. Mingeid puid ega muru seal ei kasvanud. Maapind oli üldiselt näha ja selle peal kasvasid ainult hõredalt mingisugused põõsad või tuustid. Linnades oli küll puid, palme ja muru. See oli naljakas, sest ma polnud kunagi selle peale mõelnud, et Lõuna-Kalifornia on selline kõrbemaastik. Kujutasin ette midagi hoopis viljakamat ja ilusamat.
Kui pärast nädalapikkust kõrbelinnades reisimist lennukiga San Diegost Portlandi jõudsime, siis torkas kohe silma, kui palju puid siin on! Väljaspool linna katab maastikku peamiselt kuuse- või kuuskede moodi okaspuude mets ja linnas sees oli ka nii ilus ja roheline. Ma ei olnud kunagi puid ja muru millekski eriliseks pidanud, sest nii harjumuspärane asi ju. Kui Eestist Oregoni tulin, siis ei olnud sellist efekti, sest Eestis on ka palju rohelust. Nüüd vaatasin ja imestasin, et kui ilus kõik see rohelus ikka on ja kui palju ilusamaks ja põnevamaks see linna teeb. Mets tundus ka järsku kuidagi eriti salapärane ja põnev. Metsa nägemine pani kohe fantaasia tööle. Sain nüüd väga hästi aru, et miks igasuguseid olendeid nagu Videviku filmi vampiire ja lumeinimest kujutatakse metsas elavana. Videviku film ongi Oregoni metsades filmitud muide. Oregoni ja Washingtoni metsade maskott on ka lumeinimene. Ma ei olnud kunagi näinud metsa ja rohelust sellise pilguga ja mõistsin, kui eksootiline ja põnev see on nendele inimestele, kes kõrbes elavad. Rongiga Salemi poole sõites mul tuli kohe pisar silma, et kui ilus siin on. Kahjuks harjusin mõne päevaga selle rohelusega jälle ära ja see tundub jälle nii tavaline. Siiski ma ei taha unustada seda emotsiooni, kui äge oli näha metsa ja kõike seda rohelust! Alati Salemis õues olles kujutan ette, et milline oleks siin, kui oleks poole vähem või üldse mitte puid. Palju igavam oleks!
Ma olen nii õnnelik, et juhtusin tulema just Oregoni au pairiks. See tundub mulle praegu kõige parem ja ilusam osariik. Mul on nii kahju, et pean kuhugi mujale minema, aga samas usun, et mulle võib kusagil mujal ka meeldida. Kui Eestist Oregoni tulin, siis mul oli ka nii kahju Eesti armas loodus seljataha jätta. Nüüdseks olen Oregoni eluga nii ära harjunud, et see tundub nagu teine kodu mulle ja kahju on siit ära minna. Samas tean, et NYC taolisse suurlinna või kõrbesse ma au pairiks minna ei taha!
Mul on pilte ka, aga kunagi tulevikus postitan.
Kui pärast nädalapikkust kõrbelinnades reisimist lennukiga San Diegost Portlandi jõudsime, siis torkas kohe silma, kui palju puid siin on! Väljaspool linna katab maastikku peamiselt kuuse- või kuuskede moodi okaspuude mets ja linnas sees oli ka nii ilus ja roheline. Ma ei olnud kunagi puid ja muru millekski eriliseks pidanud, sest nii harjumuspärane asi ju. Kui Eestist Oregoni tulin, siis ei olnud sellist efekti, sest Eestis on ka palju rohelust. Nüüd vaatasin ja imestasin, et kui ilus kõik see rohelus ikka on ja kui palju ilusamaks ja põnevamaks see linna teeb. Mets tundus ka järsku kuidagi eriti salapärane ja põnev. Metsa nägemine pani kohe fantaasia tööle. Sain nüüd väga hästi aru, et miks igasuguseid olendeid nagu Videviku filmi vampiire ja lumeinimest kujutatakse metsas elavana. Videviku film ongi Oregoni metsades filmitud muide. Oregoni ja Washingtoni metsade maskott on ka lumeinimene. Ma ei olnud kunagi näinud metsa ja rohelust sellise pilguga ja mõistsin, kui eksootiline ja põnev see on nendele inimestele, kes kõrbes elavad. Rongiga Salemi poole sõites mul tuli kohe pisar silma, et kui ilus siin on. Kahjuks harjusin mõne päevaga selle rohelusega jälle ära ja see tundub jälle nii tavaline. Siiski ma ei taha unustada seda emotsiooni, kui äge oli näha metsa ja kõike seda rohelust! Alati Salemis õues olles kujutan ette, et milline oleks siin, kui oleks poole vähem või üldse mitte puid. Palju igavam oleks!
Ma olen nii õnnelik, et juhtusin tulema just Oregoni au pairiks. See tundub mulle praegu kõige parem ja ilusam osariik. Mul on nii kahju, et pean kuhugi mujale minema, aga samas usun, et mulle võib kusagil mujal ka meeldida. Kui Eestist Oregoni tulin, siis mul oli ka nii kahju Eesti armas loodus seljataha jätta. Nüüdseks olen Oregoni eluga nii ära harjunud, et see tundub nagu teine kodu mulle ja kahju on siit ära minna. Samas tean, et NYC taolisse suurlinna või kõrbesse ma au pairiks minna ei taha!
Mul on pilte ka, aga kunagi tulevikus postitan.
Saturday, May 11, 2013
Kardashianid
Lugesin just, kuidas Liisa (au pair Houstonis, Texases) õed Kardashianid ära nägi: http://www.ojaliisa.blogspot.com/2013/05/0405-laupaev.html Olen kade. Kui juba USA-s olen, siis tahaks ka mõne kuulsuse ära näha.
Liisa piltidel näeb Kim kuidagi teistsugune välja kui telekas või muudel piltidel. Ja Liisa piltidel tunduvad nad nii lühikesed! Üks asi, mida ma alati imestan, on Kim Kardashiani riietus! Tema riietumisstiil on nii kahtlane minu arvates. Meenutab mingit odavat turukaupa või vanaema kapist leitut. Alati mõtlen, et kas tõesti kellelegi meeldivad sellised riided. Ükskord vaatasin Kardashianite veebipoes ringi ja vaatasin neid Kimi disainitud riideid ja ehteid. Minu arvates olid need nii igavad ja mittemidagiütlevad asjad, aga Kimi stiil ja ta ise kannab selliseid asju kogu aeg. Ma ei saa aru. Paistab, et kui on ilus meik ja soeng, siis võib ükskõik mis jubeduse selga panna ja ikka glamuurne välja näha.
Stiilinäiteid ka. Need on ühed kõige ekstreemsemad vast:
 |
| See on nii koomiline lihtsalt. Ma ei saa aru, miks ta sellise asja selga pani? |
 |
| See kostüüm mulle isegi meeldib, aga võrdlus on naljakas. |
 |
| Kah imelik komplekt. |
 |
| Vahepeal on täitsa tavaline ja kena. |
Kusjuures meil on siin kodus üks "rikaste ja kuulsate" kokaraamat. Seal igasugused kuulsused räägivad, mida neile meeldib süüa teha ja nende peres kasutatavad retseptid jne. See on päris vana ja enamus kuulsuseid on seal sellised vanema generatsiooni kuulsused ja mulle enamasti tundmatud. Leidsin sealt Kardashianite pere ka! Nad polnud ise seal veel kuulsad ja nad olid raamatus sportlasest (kasu)isa tõttu. Kim ja ülejäänud olid seal lapsed veel. Pereisa tegi juhuslikult sealt ükskord ühe Kardashianite peres kasutatava retsepti! Tegin pildi ka, aga ei leia enam üles. Kahtlustan, et see pilt on kogemata ära kustunud.
Monday, March 11, 2013
Chemeketa koolitused
Chemeketa kolledž pakub igasuguseid põnevaid koolitusi - Community Education Classes. Nendest võib iga huviline osa võtta ja need pole ainult üliõpilastele. Koolitused on tasulised, aga mitte kallid. Sügisel ja talvel tuli postkasti ajakiri nende kohta ja täna tuli kevadsemestri oma. Nii põnevad koolitused, aga kahjuks ma ei saa osa võtta, sest nad on kõik õhtul, kui mina töötan.
Reastasin siia mõned koolitused sellest ajakirjast, et näidata, kui erinevaid ja põnevaid koolitusi seal on:
- igasugused kudumise ja heegeldamise koolitused. Naljakaim neist on UFO Knitting. Kirjeldus ütleb: "Do you have any UFO's hanging in your closet? You know, Unfinished Objects? If so, bring it to class and we'll figure out how to finish it!"
- igasugused paberist meisterdamise ja voltimise, maalimise, joonistamise koolitused
- erinevad ise kitarri ehitamise koolitused,
- kookide kaunistamise koolitused,
- interneti ja e-maili kasutamise koolitus (vanaemadele ja vanaisadele),
- tantsustiilide koolitused,
- Tai Chi,
- tinktuuride, massaažiõlide jm. tegemine,
- esmaabi,
- kokanduskoolitused,
- maitsetaimede kasvatamine,
- väetamine ja kompostimine,
- keeled,
- klaverimäng,
- mustkunst,
- näitlemine ja näitlemisoskuse rakendamine päriselus (näiteks tööintervjuul),
- merebioloogia,
- kalastamine,
- enesehüpnoos,
- aroomiteraapia,
- enesekaitse,
- lilleseaded pulmadeks,
- Cooking for a $1 a Day (ei oska tõlkida),
- mittetulundusühingu avamine,
- meditatsioon,
- raamatupidamine,
- sekretäri oskused,
- tööintervjuuks valmistumine,
ja nii edasi. Need olid ainult üksikud näited. Paljud koolitused on veel eraldi gruppidega algajatele ja edasijõudnutele. Lahe!
Reastasin siia mõned koolitused sellest ajakirjast, et näidata, kui erinevaid ja põnevaid koolitusi seal on:
- igasugused kudumise ja heegeldamise koolitused. Naljakaim neist on UFO Knitting. Kirjeldus ütleb: "Do you have any UFO's hanging in your closet? You know, Unfinished Objects? If so, bring it to class and we'll figure out how to finish it!"
- igasugused paberist meisterdamise ja voltimise, maalimise, joonistamise koolitused
- erinevad ise kitarri ehitamise koolitused,
- kookide kaunistamise koolitused,
- interneti ja e-maili kasutamise koolitus (vanaemadele ja vanaisadele),
- tantsustiilide koolitused,
- Tai Chi,
- tinktuuride, massaažiõlide jm. tegemine,
- esmaabi,
- kokanduskoolitused,
- maitsetaimede kasvatamine,
- väetamine ja kompostimine,
- keeled,
- klaverimäng,
- mustkunst,
- näitlemine ja näitlemisoskuse rakendamine päriselus (näiteks tööintervjuul),
- merebioloogia,
- kalastamine,
- enesehüpnoos,
- aroomiteraapia,
- enesekaitse,
- lilleseaded pulmadeks,
- Cooking for a $1 a Day (ei oska tõlkida),
- mittetulundusühingu avamine,
- meditatsioon,
- raamatupidamine,
- sekretäri oskused,
- tööintervjuuks valmistumine,
ja nii edasi. Need olid ainult üksikud näited. Paljud koolitused on veel eraldi gruppidega algajatele ja edasijõudnutele. Lahe!
Sunday, February 24, 2013
Jälle üks laupäev ja kummalised juhtumised
Täna magasin poole kümneni. Siis tegelesin täiesti juhuslike asjadega - sorteerisin enda kirjutuslaua sahtlis olevat kola. Nimelt siia tulles sain eelmistelt au pairidelt "päranduseks" kirjutuslaua sahtlitäie kirjutustarbeid ja muud sarnast, riiulitäie kosmeetikat, sahtlitäie igasugust muud nänni. Enamus sellest pole mulle vajalikuks osutunud, aga pastakad, pliiatsid, markerid on küll kasulikud olnud. Üks sahtel sai seega korda seatud. Seejärel sõime lõunat. Meie tüüpiline lõuna siin on eelmise päeva õhtusöögi ülejäägid või võileib ja smuuti. Mulle meeldib igasuguseid smuutisid teha. Pärast passisin internetis, Facebookis jne. Ei mäletagi, mida veel tegin. Otsisin häid retsepte ja mõtlesin, mida õhtusöögiks teha. Olen hakanud ka laupäeviti õhtusööki tegema. Sellega on naljakas lugu. Nimelt kui ma veel Eestis olin, saatis pereisa mulle tüüpilise töönädala kirjelduse minu tööülesannetega ja seal oli kirjas, et teeksin kuus kolm korda laupäeval õhtusöögi. Mul oli see kuidagi täiesti märkamata jäänud või sain kuidagi valesti aru. Arvasin, et pean laupäeviti lõuna tegema. Lõuna on aga lihtne - võileib ja smuuti ning seda olin koguaeg teinud. Nüüd jaanuari lõpus ühel laupäeval küsis pereisa minu käest, et mida ma õhtuks süüa kavatsen teha. Mul ei olnud kavas midagi süüa teha, aga kui ta nii küsis, siis ma mõtlesin, et eks ma siis teen midagi. Ise mõtlesin, et huvitav küll, miks ta arvas, et mul on laupäeva õhtuks midagi plaanis teha, sest ma ei olnud ju kunagi laupäeval õhtusööki teinud. Kuidagi kahtlane mulje jäi sellest. Mõtlesin selle tööülesannete lehe välja võtta ja talle näidata, et mu tööülesannetes polnud alguses kirjas laupäeviti õhtusöögi tegemist. Kui ma lehe välja võtsin ja lugesin, siis seal oli kirjas, et ma teeksin laupäeviti õhtusöögi! Vaatasin ja imestasin, sest olin seda lehte varem nii palju kordi lugenud ja olin sellest lausest alati aru saanud, et lõunasöögi. Ma ju teadsin, et dinner tähendab inglise keeles õhtusööki, aga ikka ajasin sassi. Rääkisin pärast pereisale selle loo ära ja ta ütles, et ma ju varem alati tegin laupäeviti õhtusöögi. Veel kummalisem! Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi laupäeviti õhtusööki teinud! Alati pereisa tegi laupäeviti õhtusöögi! Väga kahtlane. Veel kahtlasem, et mulle kunagi ei tuletatud meelde, et ma peaks laupäeviti õhtusöögi tegema. Pereisa tegi alati midagi ise süüa ja kõik oli justkui korras. Nüüd olen terve veebruarikuu laupäeviti õhtusöögi teinud.
Kahtlaseid ja naljakaid asju on siin veel juhtunud, aga polnud viitsinud kirjutada. Näiteks ilmuvad vahepeal puhta pesu hulgast riideesemed, mida keegi omaks ei tunnista. Mina olen arvanud, et need on eelmise au pairi riideesemed (näiteks sokid), mida lapsed on kandnud, sest kuidas muidu mingid sokid ei tea kust järsku pesumasinasse jõuavad. Lapsed ise jälle ei tunnista neid omaks. Ükskord leidis pereisa puhta pesu hulgast mingid naiste aluspüksid ja tuli minu käest küsima, et kas need on minu omad. Need ei olnud minu omad. Ma pakkusin esimese hooga, et eelmise au pairi omad. Samas eelmine au pair oli juba kuu aega tagasi ära läinud ja pesu peseme iga nädal - kuidas need püksikud siis nüüd järsku pessu sattusid? Lisaks olid need püksikud M suurus, mis on minu suurus ja ma mõtlesin, et huvitav kas need püksikud üldse eelmisele au pairile jalga veniksid, sest eelmine au pair oli ülekaaluline ja minust ikka palju suurem. Täielik müstika! Mõtlesin, et ei tea kas pereisale jäi selline mulje, et need püksikud olid minu omad ja ma lihtsalt ei tunnistanud neid omaks, aga need ei olnud minu omad ja esimest korda nägin neid! Imelikke asju juhtub siin!
Õhtusöögiks tegin täna mingisuguse taipärase voki. Väga hea oli. Tegin pilti ka. Seejärel läksin trenni. Pärast trenni tulin koju ja sorteerisin köögis maitseaineid. Neil on kapp neid täis ja ma üritasin neid karpidesse sorteerida, et sarnased oleksid koos ja kõik oleks lihtsasti leitav. Muidu juhtub meil vahest nii, et pereisa arvab, et mingit maitseainet ei ole ning ostab selle poest ja pärast avastame, et seda maitseainet tegelikult on kodus. Seda on vähemalt 3 korda juhtunud.
Seejärel tulin siia, lugesin Liisa blogi ojaliisa.blogspot.com Ta käis puhkusel kariibi saartel, Jamaikal ja Mehhikos. Nii ilusad pildid olid sellest. Kummaline mõelda, et seal on praegu täielik suvi ja rannailm. Liisa käis delfiinidega ujumas ja elas üldse ilusat elu seal. Seejärel hakkasin enda blogipostitust kirjutama. Nüüd on kell üks öösel ja lähen magama.
Homme on hommikul pühapäevakool. Sellele järgnevale jumalateenistusele ma arvatavasti ei lähe. Ma pole enam käinud jumalateenistusel pikemat aega, sest ei ole eriti vaimustuses sellest. Seejärel vaatan, mis teen. Mul on järgmisel test tulekul koolis ja peaks õppima. Ma käin ühes aines praegu ja aine nimi on spordivigastuste ennetus ja hooldus. Täitsa tore on, kuigi mitte päris see, mida ma ootasin. Oleks vist midagi muud valinud. Siiani oleme ainult õppinud ja harjutanud jala, hüppeliigese ja põlve sidemesse mässimist. Mulle tundub, et vigastuste ennetustest meile ei räägitagi, sest pool kursusest on juba läbi ja järgmiseks õpime keha ülemise poole liigeste sidemetesse mässimist. See aine annab 3 ainepunkti ja kokku pean koguma 6. Seega kevadsemestril võtan ka aineid. Hindamine käib selles aines ka sarnaselt, nagu Eestiski. Üldiselt ülikool ei paista väga erinevat Eestis kogetust. Eks ma kirjutan hiljem.
HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA! :)
Kahtlaseid ja naljakaid asju on siin veel juhtunud, aga polnud viitsinud kirjutada. Näiteks ilmuvad vahepeal puhta pesu hulgast riideesemed, mida keegi omaks ei tunnista. Mina olen arvanud, et need on eelmise au pairi riideesemed (näiteks sokid), mida lapsed on kandnud, sest kuidas muidu mingid sokid ei tea kust järsku pesumasinasse jõuavad. Lapsed ise jälle ei tunnista neid omaks. Ükskord leidis pereisa puhta pesu hulgast mingid naiste aluspüksid ja tuli minu käest küsima, et kas need on minu omad. Need ei olnud minu omad. Ma pakkusin esimese hooga, et eelmise au pairi omad. Samas eelmine au pair oli juba kuu aega tagasi ära läinud ja pesu peseme iga nädal - kuidas need püksikud siis nüüd järsku pessu sattusid? Lisaks olid need püksikud M suurus, mis on minu suurus ja ma mõtlesin, et huvitav kas need püksikud üldse eelmisele au pairile jalga veniksid, sest eelmine au pair oli ülekaaluline ja minust ikka palju suurem. Täielik müstika! Mõtlesin, et ei tea kas pereisale jäi selline mulje, et need püksikud olid minu omad ja ma lihtsalt ei tunnistanud neid omaks, aga need ei olnud minu omad ja esimest korda nägin neid! Imelikke asju juhtub siin!
Õhtusöögiks tegin täna mingisuguse taipärase voki. Väga hea oli. Tegin pilti ka. Seejärel läksin trenni. Pärast trenni tulin koju ja sorteerisin köögis maitseaineid. Neil on kapp neid täis ja ma üritasin neid karpidesse sorteerida, et sarnased oleksid koos ja kõik oleks lihtsasti leitav. Muidu juhtub meil vahest nii, et pereisa arvab, et mingit maitseainet ei ole ning ostab selle poest ja pärast avastame, et seda maitseainet tegelikult on kodus. Seda on vähemalt 3 korda juhtunud.
Seejärel tulin siia, lugesin Liisa blogi ojaliisa.blogspot.com Ta käis puhkusel kariibi saartel, Jamaikal ja Mehhikos. Nii ilusad pildid olid sellest. Kummaline mõelda, et seal on praegu täielik suvi ja rannailm. Liisa käis delfiinidega ujumas ja elas üldse ilusat elu seal. Seejärel hakkasin enda blogipostitust kirjutama. Nüüd on kell üks öösel ja lähen magama.
Homme on hommikul pühapäevakool. Sellele järgnevale jumalateenistusele ma arvatavasti ei lähe. Ma pole enam käinud jumalateenistusel pikemat aega, sest ei ole eriti vaimustuses sellest. Seejärel vaatan, mis teen. Mul on järgmisel test tulekul koolis ja peaks õppima. Ma käin ühes aines praegu ja aine nimi on spordivigastuste ennetus ja hooldus. Täitsa tore on, kuigi mitte päris see, mida ma ootasin. Oleks vist midagi muud valinud. Siiani oleme ainult õppinud ja harjutanud jala, hüppeliigese ja põlve sidemesse mässimist. Mulle tundub, et vigastuste ennetustest meile ei räägitagi, sest pool kursusest on juba läbi ja järgmiseks õpime keha ülemise poole liigeste sidemetesse mässimist. See aine annab 3 ainepunkti ja kokku pean koguma 6. Seega kevadsemestril võtan ka aineid. Hindamine käib selles aines ka sarnaselt, nagu Eestiski. Üldiselt ülikool ei paista väga erinevat Eestis kogetust. Eks ma kirjutan hiljem.
HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA! :)
Sunday, February 10, 2013
Lihtsalt üks laupäev
Mida ma täna tegin?
Ärkasin kell pool üksteist. Siis viisime mu auto rehvivahetusse. Selleks sõitsime kahe autoga rehvivahetusse. Pereisa oma auto ja lastega, mina enda au pairi autoga. Jätsime mu auto rehvivahetusse ja sõitsime pereisa autoga seniks Woodburni kaubanduskeskusesse.
Woodburnis jõudsin tunni aja jooksul käia ainult kahes poes. Ostsin kaks paari pükse. Alguses kavatsesin osta ainult ühe paari pükse, aga kassas öeldi, et kui teen tasuta kliendikaardi, saan veel midagi valida 50%-lise allahindlusega. Alguses ütlesin ei, aga lõpuks ikka otsustasin selle ära teha, sest mõtlesin, et mul nagunii vähe riideid ja 8 dollari eest pükse just palju valida ei ole. See on nii tüütu siin, et alati, kui midagi ostan, siis nad pakuvad kliendikaardi tegemist. See on kasulik muidugi, aga samas ma kahtlen, kas kunagi sellesse poodi tagasi tulen. Tavaliselt olen ikka ära teinud, sest see on enamasti tasuta.
Ärkasin kell pool üksteist. Siis viisime mu auto rehvivahetusse. Selleks sõitsime kahe autoga rehvivahetusse. Pereisa oma auto ja lastega, mina enda au pairi autoga. Jätsime mu auto rehvivahetusse ja sõitsime pereisa autoga seniks Woodburni kaubanduskeskusesse.
 |
| Tee peal sõitsime mööda koolibusside parklast. Neid koolibusse on seal väga palju. Olen seda parklat varem ka näinud, aga kunagi polnud kaamerat käepärast ja nüüd sain ka kaamera alles siis näppu, kui juba peaaegu möödas olime. Sellised need koolibussid ongi. Kui koolibussid laste mahapanekuks või pealevõtmiseks peatuvad, siis hakkavad neil punased tuled vilkuma ja see külje peal olev punane stop-märk liigub 90 kraadi (nii, et ees ja tagapool seisvad autod näeksid). Autod kõigis sõidusuundades peavad seisma jääma ja ootama, kuni koolibussi punaste tulede vilkumine lõpeb. Siis võib edasi sõita. Täiesti tavaline asi siin. |
 |
| Interstate-5 (I-5). Seesama maantee, mida mööda sõidame Woodburni, Portlandi ja Seattle-isse. I-5 ulatub Mehhiko piiri äärest Kanadani. Kui mööda seda maanteed muudkui Salemist põhja poole sõita, jõuangi Portlandi, edasi Seattle-isse ja siis Kanadasse. Kui muudkui lõuna poole sõita, siis jõuab Sacramentosse, Los Angelesse ja San Diegosse. Hea lihtne. |
 |
| Woodburn - üks Oregoni suuremaid kaubanduskeskusi. Siit pole midagi näha eriti. See on selline pooleldi kinni ehitatud tänav hästi paljude poodidega. Ma käisin seal ükskord varem Francesega ja tegin pilte, aga pole veel postitanud. I-5 on kohe vasakul näha. |
Siis läksime tagasi rehvivahetusse ja sain oma auto tagasi. Sõitsime koju.
Kodus olin natuke Facebookis, kirjutasin Tanjale homse au pairide kohtumise asjus ja tegin õhtusöögiks ühe Jamie Oliveri kalapiruka. Oli normaalne, aga kordamisele vist ei lähe. Siis koristasin köögi ära, vaatasin koos perega natuke telekat ja sõin maisikrõpse koos selle ülimaitsva pereisa tehtud spinati-artišoki dipikastmega. Telekast vaatasime laste viimase aja lemmiksarja, kus näidatakse, kuidas tehases erinevaid asju tehakse. Nägin, kuidas tehakse kirurgilisi instrumente, ketšupit ja kahekorruselisi busse. Seejärel vaatasin pereisaga natuke mingit ravimifirmade ja õige toitumise teemalist dokumentaali. Seejärel tulin ja vehkisin ema küsimusi vastata. See võttis oma kolm tundi. Nüüd magamaminek.
 |
| Niisama üks pilt Salemis koju sõites. |
 |
| Maisikrõpsud spinati-atrišoki dipikastmega. Nämm. |
Saturday, February 9, 2013
Küsimuste vastused 3
7) Kas on nii, et au-pair saab peres elada ilma oma palka kulutamata? Mille peale Sina oma palka kõige rohkem oled kulutanud?
Täiesti ilma enda palka kulutamata ikka ei saa, kui just tervet aastat koduarestis ei taha elada. Hambaharja, hambapastat ja muud sellist on ju ikka vaja ja need tuleb ise osta.
Kõige rohkem olen vist kulutanud riideesemete ja bensiini peale. Bensiin on igakuine suurem kulu.
Veel kulub raha:
Täiesti ilma enda palka kulutamata ikka ei saa, kui just tervet aastat koduarestis ei taha elada. Hambaharja, hambapastat ja muud sellist on ju ikka vaja ja need tuleb ise osta.
Kõige rohkem olen vist kulutanud riideesemete ja bensiini peale. Bensiin on igakuine suurem kulu.
Veel kulub raha:
- telefoni kõneaja peale (umbes 20 dollarit kuus). See on natuke rohkem, kui mul Eestis kõneaja peale kulus.
- trenni peale. Mul on üks odavamaid jõusaale - esimesed 6 kuud on kokku 99 dollarit ja edasi 25 dollarit kuus.
- igasuguse muu lõbu peale.
8) Harjutasid suvel autosõitu Eestis päris kõvasti kuni sinnani välja, et käisid suurtel parkimisplatsidel vastu ööd manööverdamist õppimas/lihvimas. Kuidas tunned, oli sellest vaevast kasu?
Ma arvan, et ikka oli kasu. Samas siia tulles sain aru, et muretsesin liigselt.
9) Kuidas võrdleksid Eesti ja Ameerika noori? Mis Ameerika ja Eesti inimeste juures kõige enam häirib ja/või meeldib?
Keeruline võrrelda, sest kõik eesti noored pole ühtemoodi ja kõik USA noored samuti. Mulle ei meeldi kõiki rahvuse põhjal ühte patta panna. Need USA noored, kellega siin rohkem kokku olen puutunud, on kirikust. Nüüd olen koolis ka näinud rahvast, aga ei ole nendega piisavalt palju suhelnud.
Millised on USA inimesed üleüldiselt?
- Meeldib see, et siin on väga erinevaid inimesi erinevatest riikidest ja erineva minevikuga.
- Inimesed naeratavad ja mõned isegi ütlevad tere, kui neile kasvõi korraks kogemata otsa vaadata. Muidugi see suuresti varieerub olenevalt inimesest. Mõned teevad lihtsalt korraks sellise pingutatud naeratuse, aga paljud tõesti siiralt naeratavad.
- Inimesed on ülimalt viisakad. Sellest olen varem kirjutanud ka, et kui nad näiteks poes sinust mööduvad isegi riivamata, siis ütlevad "excuse me" ehk vabandage mind.
- Alkohol ei tundu eriti populaarne võrreldes Eestiga.
- Inimesed on kuidagi energilisemad. See oli üks asi, mida siia tulles kohe tähele panin.
- Kristlus on siin väga aktuaalne teema. Igasugused kristlikud telekanalid, raadiojaamad, kirikuid on palju, igasugused kristlikud poekesed. Jääb silma see, et kristlased tõesti siiralt usuvad kõike Piiblis kirjutatut ja mõned (keskealiste ja vanemate hulgas seda tähele pannud, näiteks Frances ja ülejäänud kolmapäeva hommikune piiblitunni seltskond) isegi eitavad evolutsiooni. Ja täiesti siiralt! Sellepärast ma eriti ei ole vaimustuses nendest kolmapäeva hommikustest piiblitundidest ja mulle oli isegi kergendus, et mu kool on kolmapäeva hommikul ning ma ei saa seetõttu mõnda aega kolmapäevastes piiblitundides käia. Seal on üldiselt tore, aga kipub kiskuma selliseks usuhullude kokkusaamiseks minu silmis ja see on mulle liig. Seevastu pühapäevakool ja teisipäevased piiblitunnid minuvanuste seltskonnas on ülihuvitavad ja sealt ei ole ma kordagi puudunud. Kusjuures kristlased ise peavad end tagakiusatuks, vähemuseks ja kogu aeg on teemaks, kuidas tänapäeva kultuur naeruvääristab ja murendab kristlikke väärtusi. Ning seda USA-s!
- Ma ei ole siin näinud midagi osside või rullnokkade sarnast. Üldse mühaklikkust ei ole justkui üldse. Eestis ma mäletan, et rullnokad ja muidu mühakad olid igapäevane nähtus.
- USA inimesed on enda ja oma riigi suhtes üsna kriitilised ja vigadest teadlikud. Näiteks olen kuulnud siinsetelt tuttavatelt kriitikat, et USA inimesed on liiga individualistlikud, pole piisavalt ühiskondlikku vaimu jne. Samas mina just olen siin imetlenud seda, et inimesed on igapäevaelus nii abivalmid, sõbralikud ja väga koostööaltid. Igasugune vabatahtlik töö on väga populaarne jne. Näiteks Francese südameasi on see, et kõik naabrid omavahel tuttavad oleksid. Ta räägib ikka, kuidas tema lapsepõlves 60-datel olid kõik naabrid omavahel tuttavad ja tänapäeval on inimesed üksteisest võõrdnunud. Ta rääkis mulle, kuidas ta ükskord küpsetas portsu küpsiseid, tegi väikesed kinkekotid ja jättis need naabruskonna majade uste ette. Kingituses oli kutse tema poole küpsiste küpsetamise ja naabrite tutvumisõhtule. Ettevõtmine oli edukas ja inimesed olid väga õnnelikud olnud, et keegi sellise asja korraldas. Francesele üldse meeldib enda pool kokkusaamisi ja ühiseid kokkamisi või küpsetamisi korraldada. Ühel küpsiste kaunistamise talgudel käisin mina ka. Me kaunistasime küpsiseid ühe peo tarvis.
- Ameeriklased tunduvad väga kannatlikud, rahulikud, ei solvu kergesti, ei lähe kergesti endast välja ja nendes pahameele tekitamiseks või negatiivse suhtumise tekitamiseks peab tõesti meelega mingit käkki keerama. Seda märkasin kohe, kui USA-sse saabusin ja see mulje on ainult kinnistunud. Näiteks lennujaamas lennujaama töötajatega suheldes (võrreldes Poola lennujaama töötajatega oli kontrast - olen mõelnud sellest eraldi kirjutada), ülikooli töötajatega suheldes, igasuguste poemüüjatega suheldes, pereisa ja naabritega suheldes jne. Sellised mõnusad rahulikud ja rõõmsameelsed inimesed.
- Sõbruneda on vähemalt minul ameeriklastega oluliselt lihtsam. Inimesed on sõbralikumad, eelarvamustevabad ja nendega on kerge suhelda. Eestis oli väga palju ülbet ja eemalehoidvat suhtumist kahjuks.
10) Mitu korda oled ise osalenud oma piirkonna au pairide kokkusaamistel ? Mis Sulle nende kokkusaamiste juures on meeldinud ja mis ei ole meeldinud?
Olen osalenud 3 korda:
- Ühel kohviõhtul Portlandis, kuhu eelmine au pair mind sõidutas. Tagasi sain ise ka pool teed sõita. Sellest käigust postitasin kunagi pilte ka.
- Au pairide Halloweeni peol kõrvitsalaadal. Sellest postitasin pilte.
- Au pairide jõulupeol. See oli esimene kord, kui üksi Portlandi ja tagasi sõitsin. Väga lahe oli ja tahaks, et selliseid pidusid oleks veel.
Mis on meeldinud?
- Tore on näha teisi au paire ja Tanjat. Tanja käest kuuleb alati huvitavaid lugusid ja plaane. Mulle meeldis eriti jõulupidu. Ma kahjuks ei ole sellest veel kirjutanud.
- Meeldisid need peod, kuhu igaüks pidi tooma enda kodumaale omase toidu. Halloweeni pidu ja jõulupidu olid sellised.
- Tanjal on alati head ideed kokkusaamisteks. Ta saatis meile plaani, et millised on järgmised kokkusaamised. Osadele neist kavatsen kindlasti minna.
Mis ei ole meeldinud?
- See, et kohviõhtud on Portlandis ja äripäevade õhtuti. Muidugi ei saa nuriseda, sest enamik au paire on Portlandis. Küsisin Tanjalt selle kohta ka, et miks kohviõhtud just äripäeviti on. Ta ütles, et see on sellepärast, et osad au pairid töötavad nädalavahetustel ja see on nende suhtes aus. Ma tahaks käia kohviõhtutel, aga äripäeva õhtul ühe kohviõhtu pärast Portlandi kiirustada ja pärast hilja õhtul tagasi jõuda on üsna tülikas.
- Ei ole meeldinud see, kui mõned mind utsitavad, et suhtle ikka rohkem ja arvavad, et ma olen häbelik. Ausalt, miski ei hoia mind tagasi, kui ma tahan kellegagi suhelda ja enda arvates suhtlen täitsa piisavalt ja nendega, kellega millestki rääkida on. Kohe, kui korraks hinge tõmban või niisama kuulan, mida teised räägivad, tuleb see jutt, et ma olen häbelik ja utsitatakse mind suhtlema.
Subscribe to:
Posts (Atom)