Üks asi, mida ma ei teadnud enne Kalifornias käimist - Lõuna-Kalifornia (see Los Angelese ja San Diego piirkond) on põhimõtteliselt kõrb!!! Sõitsime öösel bussiga San Franciscost Los Angelesse ja sellepärast maastiku muutumist ei märganud, kuigi ma eriti magada ka bussis ei saanud. Kui olime mõne tunni tee kaugusel Los Angelesest ja hommikul valgeks läks, siis nägin, et ümberringi pole eriti midagi! Ainult autotee ja mägine maastik. Mingeid puid ega muru seal ei kasvanud. Maapind oli üldiselt näha ja selle peal kasvasid ainult hõredalt mingisugused põõsad või tuustid. Linnades oli küll puid, palme ja muru. See oli naljakas, sest ma polnud kunagi selle peale mõelnud, et Lõuna-Kalifornia on selline kõrbemaastik. Kujutasin ette midagi hoopis viljakamat ja ilusamat.
Kui pärast nädalapikkust kõrbelinnades reisimist lennukiga San Diegost Portlandi jõudsime, siis torkas kohe silma, kui palju puid siin on! Väljaspool linna katab maastikku peamiselt kuuse- või kuuskede moodi okaspuude mets ja linnas sees oli ka nii ilus ja roheline. Ma ei olnud kunagi puid ja muru millekski eriliseks pidanud, sest nii harjumuspärane asi ju. Kui Eestist Oregoni tulin, siis ei olnud sellist efekti, sest Eestis on ka palju rohelust. Nüüd vaatasin ja imestasin, et kui ilus kõik see rohelus ikka on ja kui palju ilusamaks ja põnevamaks see linna teeb. Mets tundus ka järsku kuidagi eriti salapärane ja põnev. Metsa nägemine pani kohe fantaasia tööle. Sain nüüd väga hästi aru, et miks igasuguseid olendeid nagu Videviku filmi vampiire ja lumeinimest kujutatakse metsas elavana. Videviku film ongi Oregoni metsades filmitud muide. Oregoni ja Washingtoni metsade maskott on ka lumeinimene. Ma ei olnud kunagi näinud metsa ja rohelust sellise pilguga ja mõistsin, kui eksootiline ja põnev see on nendele inimestele, kes kõrbes elavad. Rongiga Salemi poole sõites mul tuli kohe pisar silma, et kui ilus siin on. Kahjuks harjusin mõne päevaga selle rohelusega jälle ära ja see tundub jälle nii tavaline. Siiski ma ei taha unustada seda emotsiooni, kui äge oli näha metsa ja kõike seda rohelust! Alati Salemis õues olles kujutan ette, et milline oleks siin, kui oleks poole vähem või üldse mitte puid. Palju igavam oleks!
Ma olen nii õnnelik, et juhtusin tulema just Oregoni au pairiks. See tundub mulle praegu kõige parem ja ilusam osariik. Mul on nii kahju, et pean kuhugi mujale minema, aga samas usun, et mulle võib kusagil mujal ka meeldida. Kui Eestist Oregoni tulin, siis mul oli ka nii kahju Eesti armas loodus seljataha jätta. Nüüdseks olen Oregoni eluga nii ära harjunud, et see tundub nagu teine kodu mulle ja kahju on siit ära minna. Samas tean, et NYC taolisse suurlinna või kõrbesse ma au pairiks minna ei taha!
Mul on pilte ka, aga kunagi tulevikus postitan.
No comments:
Post a Comment