Saturday, October 6, 2012

Minu tööpäevade kirjeldus

Tööpäevadel (esmaspäevast reedeni):
  • Olenevalt päevast 6-7 paiku - ärkan, söön hommikust ja arutame pereisaga, et mis päeval plaanis on ja mida ma tegema pean. Vaatan, et noorem poiss oma vitamiinid ära võtaks ja üldse õigeks ajaks valmis oleks. Nad ärkavad hommikuti ise ja hommikusöögi otsivad endale ka ise. Tavaliselt söövad hommikusöögihelbeid piimaga või nooremale poisile meeldib viimasel ajal röstsai maapähklivõi, moosi ja meega - kõige kolmega korraga. Röstsai ja helbed on gluteenivabad.
  • 7:35 - lapsed lähevad kooli. Tunnid algavad kell 8. Tavaliselt naabrid viivad nad kooli koos enda lastega. Mina viin siis, kui meie lastel on vaja kella 7-ks minna - neil on osadel päevadel hommikul ansambli proov ja siis vaja 7-ks minna.
  • Kella 8 paiku - pereisa läheb tööle. Mul on vaba aeg.
  • 14:35 - Tööpäev algab. Lähen nooremale poisile kooli järele. Koju jõuame umbes kell kolm. Koju jõudes hakkab ta tavaliselt kohe enda trompetit mängima. Mina hakkan õhtusööki tegema. Natukese aja pärast küsin päevikut näha ja vaatan, mis tal koolitööks on. Siis ta teeb koolitööd.
  • 16:05 - viin noorema poisi trenni (karate) ja toon vanema poisi koolist koju. Tal on trenn (mingisugune jooksutrenn) kohe pärast kooli koolimajas ja sellepärast ta tuleb hiljem koju. Nendel päevadel, kui nooremal poisil trenni pole, käime lihtsalt vanemal poisil järel. Koju jõudes jätkan söögitegemist. 
  • 17:20 - lähen nooremale poisile järele.
  • Umbes 18:00 - teen õhtusöögi lõpuni ja sööme õhtust. Seejärel pesen nõud, koristan kööki. Isa tuleb ka umbes sellel kellaajal koju, aga ta teeb endale eraldi söögi, sest ta jälgib treeneri antud dieeti. Lapsed lõpetavad sel ajal oma koolitööd või teevad, mis neile endile meeldib.
  • Kaheksa ja üheksa vahel - mul saavad nõud pestud ja köök koristatud. Lapsed lähevad pessu ja magama. Ma sätin ka magama minema ja teen omi asju.
Laupäev:
  • Teen lõunasöögi. See on ainuke kohustus laupäeviti. Pärast lõunasööki ja õhtusööki olen laupäeviti nõud ka ära pesnud. 
Pühapäev on vaba!

Nädalas tuleb kokku umbes 35 töötundi. See sisaldabki peamiselt söögitegemist, nõude pesemist, köögi koristamist ja natuke laste sõidutamist. Pesu pean ka korra nädalas pesema (pesumasinasse panema ja pärast kuivatisse). Kuivati on samasugune nagu pesumasingi. Triikima pesu ei pea, sest nad tulevad kuivatist piisavalt sirgena välja. Sel nädalal pidin poisid isa töö juurde ka sõidutama, sest isa viis nad arsti juurde kontrolli. Selline mu igapäevarutiin ongi.

Neljapäevad on palgapäevad.

Iga kahe nädala tagant käib neil koristaja ka. Neil on see sama koristaja juba üle viie aasta käinud! Tal on isegi maja võti olemas. Ta koristab siin umbes 4 tundi - peseb vannitoad puhtaks, võtab tolmu, peseb põrandad, vahetab voodiriided jne. Ma ei teagi, mida ta siin täpselt teeb, aga pärast on kõik ilus ja puhas ning on näha küll, et on koristatud. Vänge puhastusvahendite hais on ka majas tükk aega. Kui ma augustis siia tulin ja lastel oli koolivaheaeg, siis läksime endise au pairi ja lastega Portlandi teadusmuuseumisse. Nimelt lapsed tuleb koristustööde ajal majast eemal hoida. Nüüd on lapsed koristustööde ajal õnneks koolis.

Mida ma siin süüa teen
Mulle anti nimekiri poiste lemmiktoitudest ja olen viimasel ajal peamiselt sellest nimekirjast teinud toite. Neile meeldivad peamiselt igasugused tüüpilised mehhiko, itaalia ja hiina toidud. Retseptid anti mulle ka ja näidati ette, kuidas osasid toite teha, mida nad päris retsepti järgi ei tee või mis olid mulle täiesti tundmatud. Tavalist jahu, makarone ja saia-leiba ei saa lapsed süüa, aga nendest kõigest on eraldi gluteenivabad variandid olemas. Paljud toidud on nagunii gluteenivabad (ehk ei sisalda jahu või jahutooteid) ja seetõttu midagi keerulist neile toitude tegemises ei ole. Gluteenivabade toitude kokaraamatud on ka kodus. Poistele sobivad makaronid ostetakse poest, saia ja pitsataigna teen ise - kodus on spetsiaalsed jahud olemas. Magusaid kooke olen ka teinud.

Üldiselt nad söövad kõike ja ei pirtsuta. Nooremale poisile ei meeldi seened. Vanemale ei meeldi tuunikala ja brokkoli ning muud rohelist värvi juurviljad. Selle kõik olen pereisa või endise au pairi käest teada saanud, sest poisid ise ei näita eriti välja, et kas neile miski meeldib või mitte. Vahepeal selle järgi saab aru, et kas võetakse juurde või mitte. Näiteks alguses ma ei teadnud, et nooremale poisile seened ei meeldi ja tegin seentega toite. Ta sõi alati. Ükskord küsisin ka, et kas meeldib ja kas tahab teinekord jälle seda toitu ning ta vastas, et jaa. Pärast sain teistelt teada, et ta ei söö seentega toite ja talle ei meeldi seened. Näiteks koolisööklas neil on valida hiina toidu vahel ja tacode vahel (mehhiko toit). Noorem poiss valib koolisööklas alati tacod, sest hiina toidu sees on seened. Samuti juhtus vanema poisiga, kui tegin tuunikalaga omleti ja poiss sõi, aga pärast mulle öeldi, et talle ei meeldi tuunikala. Sellest ma ei olegi aru saanud, et miks nad mulle kunagi enda eelistusi ei ütle. Kui küsin neilt, et mida nad õhtusöögiks tahavad, siis neil ei ole kunagi mingit soovi. Vahest olen andnud neile kokaraamatu ja öelnud, et valigu sealt midagi välja, aga ainult esimesel korral nad tegid seda ja siis ka mitte eriti innukalt. Sellest ei oska ma muud järeldada kui, et neil on enam-vähem ükskõik mida süüa, peaasi, et kõht täis oleks. Olen siiski peamiselt teinud nende lemmiktoite nüüd. Neid on päris palju ja teha saab ka kõike erinevat moodi. Näiteks igasugused erinevad vokid jne.

No comments:

Post a Comment