Selle nädala plaanid (jõulupeod)

Täna (kolmapäeva, 12. detsembri) õhtul on Jayme pool pühapäevakooli noorte jõulupidu. Peol peab kandma jõuluteemalist kampsunit või lihtsalt jõuluteemalisi riideid. Jõuluteemalisi kampsuneid kutsutakse siin ugly sweaters ehk koledateks kampsuniteks ja need tunduvad jõulude ajal popid. Neid kantakse üldiselt nalja pärast, aga minu arvates need nii koledad ei ole. Ma ei ole neid eriti näinud veel. Kirikus pühapäeval nägin küll osasid vanemaid inimesi jõuluteemaliste värviliste ja sätendavate kampsunitega. Veel toimub kingituste vahetamine. Kingituseks peab tooma midagi, mis on sulle varem kingitud ja mis sulle pole meeldinud või lihtsalt enda kodust mingi ülearuse asja. Sellist kingitustejagamist nimetatakse siin white elephant ehk valgeks elevandiks.

Reedel on Francese pool küpsiste küpsetamise pidu koos tema naabritega. Ma ei tea veel, kas lähen sinna, sest mul on päris palju tegemist.

Laupäeva õhtul kell 5 on Portlandis Tanja (meie piirkonna tugiisiku) pool au pairide jõulupidu. Sinna peab viima enda kodumaale omase toidu ja umbes 10 dollarit maksva kingituse. Ma arvan, et viin kartulisalati. Eesti kartulisalatit mina ja Tanja juba sõime endise au pairi lahkumispeol, aga teised au pairid pole seda veel saanud ja ma ise ka igatsen kartulisalatit. Mõtlen veel natuke.
Võib-olla teen nii, et lähen juba hommikul Portlandi, viin kartulisalati Tanja juurde ära ja siis avastan päeva jooksul Portlandi. Eks näis.

Laupäeva õhtul tuleb endine au pair kolmeks nädalaks siia.

Kursustele registreerimine on ka käsil. Jaanuaris algab talvesemester.

Aitähh Leilale, kes tuletas mulle meelde, et Skype-ga saab ka mobiilidele ja lauatelefonidele helistada.

Facebook

Tegin täna Facebooki grupi kõigile, kes tahavad minu tegemistega kursis olla. Käin Facebookis nagunii iga päev ja sinna on mugavam postitada. Postitan siia ka, aga Facebooki tulevad sellised lühikesed teated ja postitan sinna arvatavasti tihedamini.

Mõtlen veel, et mida teha selle ühe inimesega, kellel pole Facebooki, haha!

Facebook on üks imelik asi. See peaks olema koht, kuhu saan postitada, mis pähe tuleb ja mida tahan. Seda paistab, et enamus inimesi teebki, aga mul ei ole üldse sellist privaatsustunnet seal, ükskõik kuidas ma enda privaatsuse sätteid sean. Olen lahkelt kõik sõbraks soovijad sõbraks lisanud, sest vahest on raske otsustada, kes on piisavalt sõber ja kes mitte: igasugused koolikaaslased, teised au pairid jne. Tulemusena on mu Facebookis suur hulk inimesi, kellega ma tegelikult üldse ei suhtle. Üritasin neid jagada headeks sõpradeks, tuttavateks jne, aga ikkagi ei olnud piisavalt privaatsusetunnet ja raske on jälgida, et kes kuhu sai jagatud. Sellepärast tegingi grupi, kuhu kuuluvad ainult need inimesed, kellega enda blogi jms. jagan ja kes sellest tõesti huvitatud on.

Keda ma veel lisanud ei ole ja kes tahavad gruppi kuuluda, siis andke endast märku!

Detsembrikuu algus Oregonis (pildid)

5. detsembril oli ilus pilvitu ilm ja kutsus pilte tegema. Muidu on alati pilvine ja vihmane. Selline see detsembrikuu meil siin ongi. Muru meie tagaaias ja igal pool mujal on nüüd ilus roheline. Oregon on üks neist osariikidest, kus lumesaju korral kool ära jääb. Siin ei kasutata naelkumme ja paljud lapsed käivad koolis koolibussiga - koolibussid lumesaju korral ei sõida. Novembri lõpus oli natuke lund ühel hommikul, aga see sulas päevaks ära. Kool sellepärast ära ei jäänud. Härmatist oli ka mõned korrad. Nüüd on juba meie maja ja teised majad jõulutuledega kaunistatud, aga seda pole pildil. 

Eelmine au pair tuleb külla...

Eile õhtul sain teada, et eelmine au pair tuleb meile jõuluvaheajaks külla. Ta tuleb 15. detsebri õhtul ja jääb 4. jaanuarini - see on 3 nädalat! Mul on eilsest õhtust saati tuju suht kehv selle pärast, sest ma arvasin, et ma ei pea teda enam kunagi nägema. Ma kaalusin teda enda Facebooki sõprade hulgast kustutada hiljuti, aga see jäi millegipärast tegemata. Nüüd on isegi hea, et ei kustutanud, sest muidu oleks vist veel imelikum temaga 3 nädalat ühe katuse all elada. Mul on tuju üsna kehv, sest ma ei tea, kuidas ta siin käituma hakkab, ma pean kõigile rõõmsat nägu tegema tema tuleku üle ja talle veel viisakusest jõulukingituse ka tegema. See oli mulle täiesti ootamatu uudis igastahes. Alles ta läks ära (septembri lõpus) ja nüüd juba tagasi. Tema Facebooki postituste põhjal tean, et tema üks parimaid sõbrannasid jäi siia ja arvatavasti see on üks peamisi põhjusi miks ta tagasi tuleb ja nii pikalt. Kui me nüüd hästi läbi saama ei hakka, siis on jama küll. Ma mõtlen praegu, et ei tea kas ta kavatseb suvevaheaja ka siin veeta...

Blogis ma temast vist eriti kirjutanud ei ole, aga osadele kodustele rääkisin, miks ta mulle ei meeldinud ja kuidas ta minuga käitus. Ma kogu aeg ootasin, millal ta lahkub ja nüüd ta tuleb tagasi. 

Muidu on kõik ikka hästi. Sain eile ema saadetud paki kätte. Jõuluvaheajal pidid nii pereisa kui ka lapsed kodus olema (seegi hea, siis loodetavasti ei julge eelmine au pair minuga halvasti käituda). Pereisa ütles ka, et ma võin jõuluvaheajal kuhugi reisida või muid plaane teha, sest ta on kodus ja vaatab ise laste järele. Eelmised au pairid olid seda aega vahest reisimiseks kasutanud. Mul ei ole kuhugi eriti plaanis minna ja ei olnud tahtmist ka. Nüüd tahaks küll, et oleks kuhu ja kellega minna, sest 3 nädalat eelmise au pairiga võib mulle päris ebameeldivaks osutuda.

Natuke kõigest

Tänupüha

Peaksin kirjutama tänupühadest, mustast reedest, enda sünnipäevast, aga ei ole üldse tahtmist. See on liiga suur töö. Ütlen lihtsalt, et kõik läks väga hästi ja väga lõbus oli. Tänupühadel olime Ericu ja Paula juures ja seal oli väga palju süüa. Näiteks magustoiduks olid nad teinud 5 erinevat kooki ning lisaks veel jäätis, kuigi sööjaid oli ainult seitse. Ma viisin enda marineeritud kõrvitsad ka külakostiks. Need on kõigile alati meeldinud. Eestipärast kõrvitsasalatit olen pakkunud juba au pairide Halloweeni peol, naabrite juures Halloweeni peol, Peggy juures külas käies (seal oli väike kokkusaamine ja ühine lõuna) ning nüüd Ericu ja Paula juures. Kõigile on alati meeldinud, küsivad retsepti jne.

Must reede

Mustal reedel ma poodides ei käinud. Ei  viitsinud ja polnud "kodutööd" ka ära teinud. Nimelt soovitati enne musta reedet poodides käia ja meelde jätta, kus need asjad on, mida ma osta tahan. Muidu mustal reedel on pood rahvast täis ja pole eriti ruumi liikuda ega otsida midagi. Ei viitsinud jamada sellega. Internetipoodidest küll ostsin endale mõned asjad. Must reede jätkus osades poodides terve nädalavahetuse ja veel esmaspäeval ka, aga peamiselt internetipoodides ainult. Mulle must reede eriti ahvatlevana ei tundunud vist ka sellepärast, et nagunii on pidevalt igasuguseid allahindlusi, sooduskuponge jms. ja ma käin nagunii ainult odavates poodides. Eriti ei olnud mingeid soove ka. Sooduskupongid on USA-s väga levinud asi. Neid tuleb iga päev postiga, neid saab internetist välja printida, saab niisama teatud kohtadest võtta kataloogidena. Isegi ühe toidupoe ostutšeki tagaküljele on prinditud sooduskupongid. Ükskord, kui Francese pool käisin, siis tal oli kodus hästi palju ostukotte (toidupoodidest peamiselt vist) ja ta ütles, et ta sai enam-vähem pooled asjad niiöelda tasuta, sest ta oli terve päev kupongeid otsinud, et kõike võimalikult soodsalt saada.

Minu sünnipäev

Sünnipäeva puhul tehti mulle väga ägedaid üllatusi pere ja Francese poolt. Pere käest sain jäätisetordi ja kinkekaardi, mida saab peaaegu kõikides poodides kasutada (sama hea kui raha põhimõtteliselt). Sain küünlaid puhuda tordi pealt ja noorem poiss mängis mulle trompetil sünnipäevalaulu jne. Frances oli korraldanud mulle koos piibliuurimise lauanaabritega ka päris suure üllatuse, millest peaks eraldi kirjutama, sest kirjeldus läheks pikaks. Pühapäevakooli seltskond tegi mulle ka ühe väikese naljaka üllatuse sünnipäeva puhul.

Hakkasin uuesti trennis käima

Ma hakkasin uuesti jõusaalis käima. See oli vahepeal täiesti unarusse jäänud. Jõusaalis oli kaal ja otsustasin ennast kaaluda, et näha, kas USA-s elamine on kaalu lisanud. Minu üllatuseks olin kaalus alla võtnud. Olin 135 naela ehk 61 kilogrammi. Varem olin umbes 63 kilogrammi. Samas see oli arvatavasti lihaste arvelt, sest ma olin nõrgemaks jäänud, kui Eestis olles. Painduvus on ka väiksemaks jäänud.

Lähen varsti kooli

Alates sellest esmaspäevast saab hakata registreeruma talvesemestri ainetele ja ma kavatsen ka nüüd hakata koolis käima. Jaanuaris algab talvesemester.

Muud tegevused

Veel olen plaani võtnud piibli läbi lugeda. Varem ei viitsinud eriti süveneda piiblisse ja lugesin ainult üksikuid peatükke, mis mulle huvitavad tundusid. Nüüd pühapäevakoolis olen kuulnud rohkem ka ülejäänud piiblilugudest ja need on hakanud mulle huvi pakkuma. Lisaks sellele on mul veel paar raamatukogust võetud raamatut pooleli. Olen selline igav inimene, tulen USA-sse ja nüüd istun siin ja teen samu asju, mida saaks Eestis ka teha - raamatuid lugeda ja trennis käia. Hahaa. Mul oli Eestis olles väike nimekiri asjadest, mille tahaks ära õppida või teha, aga ei leidnud kunagi aega. Nüüd ma siis teen neid asju.

Minu kõige põnevam osa USA-kogemusest

Minu arvates kõige põnevam osa minu USA kogemusest oli esimesed kaks nädalat siin - USA-sse sõit, au pairide koolitus ja esimene nädal Salemis pere juures. Siis oli kõik uus, põnev ja avastamata. Lennukisõit USA-sse oli vist kõige põnevam kogu reisi juures. Siis oli nii palju teadmatust, et milline USA on, kas igasugused kuuldud jutud vastavad tõele, mis au pairide koolitusel juhtuma hakkab, milline pere on, millised lapsed on jne. Nii põnev oli. Igatsen seda elevusetunnet natuke. USA elu muutus üsna harjumuspäraseks vist juba esimesel kuul. Seda poleks arvanud, sest siin on nii paljud asjad teistmoodi ja endiselt jätkub avastamist. Asi vist selles, et olen ära harjunud, et asjad on teistmoodi. Väga palju on tuttavat ka. Paljud asjad, mida arvasin ainult Eestis olevat, on siin ka olemas. See on vahest väike pettumus, et ei olegi Eesti asi, vaid USA-s olid need asjad tõenäoliselt esimesena. Nendest asjadest on plaanis ka kirjutada, praegu on pea üsna tühi selle koha pealt.

Mida ma Eestist taga igatsen

Eestist igatsen väga taga enda väikesi sugulasi ja vanavanemaid. Ma ei helista eriti ega võta ühendust, aga mõtlen teie peale iga päev. Olen leidnud mitmeid erinevaid võimalusi odavalt Eestisse helistamiseks, aga pean võrdlema neid erinevaid võimalusi ja midagi välja valima. Eesti loodust igatsen ka taga. Eesti loodus on kuidagi oma ja tuttav. Siin on kõik võõras. Siinsed taimed, linnud, loomad on kõik enamjaolt mulle tundmatud ja ei ole sellist "oma" tunnet. Ma teadsin juba Eestis olles, et mida ma taga hakkan igatsema ja olin natuke kurb. Teadsingi õigesti ette. Eesti toite eriti taga ei igatse, sest saan siin ka neid toite teha. Kukeseeni igatsen küll. Sealhulgas seenel käimise võimalust. Eelmisel nädalal ühes itaalia restoranis oli mu kana-seene pasta sees teiste seente hulgas ka mõni üksik kukeseen! Kukeseenejahu on mul ka siin USA-s olemas - see, mille ma Eestist perele külakostiks kaasa tõin. Neid asju on vist veel, mida natuke igatsen, aga ei tule praegu meelde.

Koolibrid

Loodusega seoses tuleb meelde, et suve lõpus lõikas pereisa viinamarjataimed maha ja tegi koolibride toidumaja koolibritele nähtavaks. Sellest ajast saati on iga päev koolibreid näha olnud. Mul on pilte ka ja video, aga pole postitanud kuhugi. Need koolibrid on alati sellised hallikad, aga mõni päev tagasi nägin tumedamat ja punase pealaega koolibri. See oli väike üllatus.

Novembrikuine ilm

Ilm on siin vihmane ja jahe. Puud veel lehtedest paljad ei ole. Ühel hommikul oli väljas härmatis. Mina kannan hommikuti jopet ja vahest ka kindaid, aga päeva poole piisab lihtsalt dressipluusist. Poisid käivad enamuse ajast lihtsalt T-särgi väel.

Mida teha blogi ja piltidega?

Praegu on mu blogi pooleldi privaatne, mis tähendab, et ainult linki teadvad inimesed saavad seda näha ja otsingumootorid my blogi ei leia. Ikkagi on mul imelik postitada pilte, kus on inimesi ka peal. Mõtlesin, et teen blogi täiesti privaatseks ja ainult kutsetega inimesed saavad blogi näha. Enamikke lugejaid ma juba tean ja lisan nad. Kui keegi avastab, et ta ei pääse enam blogile ligi, siis võib mulle kirjutada ja lisan.

Üks asi, mis mulle blogimise juures natuke stressi tekitab, on see, et ma ei oska kunagi otsustada, et kuhu pilte postitada. Mulle meeldib pilte postitada Facebooki, aga kahjuks näevad neid pilte ainult Facebooki konto omanikud. Praegu olen peamiselt blogisse pilte pannud, aga siia pole mul eriti tahtmist panna pilte inimestest. Mõtlen veel Picasawebi peale, aga see tekitab veel lisaküsimusi. 

Pilte matkast Sunriveris

Nädalavahetus Sunriveris oli super! Nii paljust on kirjutada, aga teen seda homme. Seniks mõned pildid matkast ja tagasisõidust. Sunriverisse sõitmisest pilte ei ole, sest see oli öösel ja ma ei näinud mitte midagi. Tagasisõit oli päris huvitav, sest pimedaga ei olnud ma ümbritsevast mingit aimu saanud. Sunriver oli Salemist umbes 3 tunnise sõidu kaugusel Oregoni keskosas. Seal oli natuke lumine ja külmem, kui Salemis. Igasuguseid põnevaid asju tegime veel, aga sellest kirjutan eraldi postituses.

Sellised samblikud olid igal pool. Nagu Eestiski, aga ererohelised! Pildil ei ole hästi näha, aga nad olid tõesti ererohelised!

Seal purskas kunagi vulkaan.

Vaade selle maja juurest, kus ööbisime. Meie majast pilti ei ole, sest see oli väljast päris tavaline. Seest oli väga ilus.

Selles piirkonnas oli väga ilus. Näha olid mäed, jõgi, ilusad majad, palju puid.

Jalutasime natuke ringi. Majad olid justkui metsa sisse ehitatud, sest nii palju puid oli. Puud olid mändide moodi, aga ma ei tunne siinseid puid ega taimi üldse. Selline okaspuude lõhn oli ka kõikjal tunda.

Kojusõit. Üks põnev mägi paistab jälle.

Veel üks kummaline mägi. Kõik on paksu metsaga kaetud.

Kohati olid nendel heinamaadel hobused või muud loomad.

Vahepeal oli selline lumine ja raagus vaatepilt tükk aega.

Järsku kadus lumi jälle ära. Taipasin, et see oli tõenäoliselt sellepärast, et olime varem kusagil kõrgemal, kus oli külmem.  Sõit oli kogu aeg allamäge.

Väga ilusaid vaateid oli, aga ei jõudnud pilti teha tavaliselt. Vahepeal nägin metsa vahel  mäge mööda alla jooksvaid ojasid, nägin suurt tamme (seda inimeste ehitatud, et vesi edasi ei pääseks) ja muud huvitavat.

Kes hoolega vaatab, näeb mingeid musti täpikesi taevas. Need on elektritraatide küljes olevad munakesed. Seal olid hästi kõrged elektripostid, millest ma pilti ei saanud, aga see oli äge vaatepilt. Sellelt pildilt on näha, kui kõrgel elektritraadid olid.

Hirve nägin ka metsa vahel. Ta oli beež ja sarved olid suured nagu põdral. Alguses arvasin, et mingi kuju lihtsalt, aga siis ta liigutas pead ja sain aru, et elus hirv!